"Sinine kuu" ehk "Blue Moon" on väljend, mida kasutatakse kahe erineva tähenduse kontekstis: astronoomias ja kultuuriliselt.
Astronoomiline mõiste: Astronoomias viitab "sinine kuu" olukorrale, kus ühes kalendrikuus on kaks täiskuud. Tavaliselt on täiskuu üks kord iga 29,5 päeva järel, mis teeb umbes kord kuus. Kuna kalendrikuude arv aastas on 12, siis tähendab see, et igal aastal on 12 täiskuud. Kuid aastas on umbes 365,25 päeva, seega tekib järkjärguline nihkumine kuufaaside ja kalendripäevade vahel. See võib tekitada olukorra, kus mõnel aastal on kahel kalendrikuul kaks täiskuud, andes ühele neist täiendava nime "sinine kuu". See juhtub keskmiselt umbes üks kord iga 3 aasta tagant.
Kultuuriline mõiste: "Sinine kuu" on ka väljend, mida kasutatakse, et kirjeldada midagi haruldast, ebatavalist või erilist sündmust, olukorda või nähtust. See võib viidata näiteks harva esinevale sündmusele või ajahetkele, millega kaasneb eriline tähendus.
Seekord on sinine Kuu ka superkuu - mida see tähendab?
Superkuu esineb siis, kui täiskuu langeb perioodile, mil kuu on Maa suhtes lähemal. See juhtub seetõttu, et kuu orbiit meie planeedi ümber ei ole ringikujuline, vaid pigem elliptiline, nagu lamenenud ring või ovaal. See tähendab, et kuul on oma orbiidil aegu, mil see on kaugemal – apogeumis – ja aegu, mil see on lähemal – perigeumis. Maa ja kuu vahemaa perigeumis ja apogeumis varieerub umbes 220 000 miilist (350 000 kilomeetrit) kuni 253 000 miilini (408 000 km), mis teeb umbes 14% erinevuse.
Hoolimata sellest erinevusest Maa ja kuu vahemaa osas, pole tavalise täiskuu ja superkuu korral taevas tegelikult suurt erinevust. Superkuu ajal võib kuu näida veidi suurem ja heledam, kuid seda märkavad ainult need taeva vaatlejad, kellel on oluline kogemus kuufaaside jälgimisel.
Järgmine Super Sinine Kuu pärast 30. augustit 2023 toimub jaanuaris 2037, millele järgneb veel üks märtsis 2037.
