Rahaline seis:
Maailm ei ole enam selline, kus kõigile jätkub. Istume justkui kookonis ega julge oma turvalisest hällist kaugemale vaadata, sest loodame, et see kõik ei ole päris. Meil ei ole piisavalt süüa, et toita tulevasi põlvkondi, ega jagada neile, kes meid siia ilma tõid. Me ei suuda enam anda tööd kõigile, et igaüks saaks oma eluga toime tulla. Meie varad ja toiduallikad ei suuda anda rohkem, kui neil anda on.
Mis on lahendus – kas see on lõpp?
See on puhastus ja uue ajastu algus. Loodus soovib alustada uuesti. Senine turvalisus kaob ja tekib uus maailm. Planeedid näitavad meile teed, kotkad lendavad kõrgemal kui kunagi varem. Esile astub uus ja jõuline kord, mis paneb isegi tugevamad jõud end nõrgana tundma.
Kui sa arvad, et kõik näib ilus ja ehe, siis mõtle korraks: uus algus saab olema selline, milliseks meie selle loome.
Võtmesõna: kaalutle uut sammu hoolega, sest kolmas ja neljas samm loovad uue tuleviku.
Kas astusid õigesti?
Maailm ja kord:
Kuna algab uus ajastu, on meie ees kõik hüved. Meil on toit, viljakas maa, maavarad, lootus ja uks. Uks, mis avab kõik selle, mida oleme oodanud.
Kuid peatu hetkeks.
Kõik tundub nii ilus ja ehe, et tahaks minna ja võtta, teadmata selle tegelikku hinda. Kas pead andma ja ohverdama midagi endalt või teistelt, et saada? Tuua ohvriks iseenda, et lasta teistel elada? Kas oled valmis ise kaduma, et lasta teistel sündida?
Maailma ees on vaid üks lootuse taim ja seda ei jätku kõigile. Kas astud läbi ukse tundmatusse? Kas annad ja ohverdad teise? Või ohverdad iseenda ja ütled üle õla vaadates:
„Ma andsin sulle kõik, et sa saaksid elada. Ma andsin sulle teadmised ellujäämiseks. Palun ära raiska mu tarkust valede otsuste peale.“
Inimesed ja omavahelised suhted:
Armastus, sallivus, läbisaamine, viha ja kadedus jäävad. Senised käigud ja sammud on lõhkunud palju suhteid. Parandamine näib võimatu, kuid siiski võimalik. Paranemine on aga pikk ning usalduse leidmine peaaegu võimatu.
Tuleb valida ja hoolikalt mõelda, mida ütled, mida teed, kuidas aitad, mida saad anda ja mida võtta. Suhete sild on habras ning üks vale samm või tegemata jäänud tegu võib lõhkuda kõik seni parandatud haavad. Sambad ei ole enam tugevad, vaid haprad kui suled. Iga tuul ja iga hävitav sõna võib purustada seemne ning see ei pruugi enam kunagi paraneda.
Võtmesõna: oma vitsad karistavad, kuid saadud haavad õpetavad elama.
Sina:
Seisad taas selle sama kuristiku äärel, kus oled juba kord olnud. Rändaja taas – kaasas teadmiste kotike, kuid seekord väiksem kui varem. Senine kaaslane, kes sind saatis, lebab all viimases puhkepaigas.
Tema vari käib sinuga, et aidata sind uuel teel: leida taas usaldus iseendas, olla tugevam kui enne, õppida tehtud vigadest, õpetada ja jagada teadmisi, hoolitseda ja armastada. Armastada eelkõige iseennast ja elu, mis sind ümbritseb.
Emba emakest loodust. Kõnni tuultes, puhka lainete juures, vaata taeva ilu. Seda on rohkem ja veelgi enam, kui meie hing suudab kanda.
Võtmesõna: elu on kingitud aare.
