
Meie mõtted ja tunded loovad meie reaalsust täpsemalt, kui oskame arvata. Eriti tugevalt mõjutavad meid korduvad negatiivsed mõttemustreid seoses ärevuse ja hirmudega. Kui hommikul ärkad ja esimene mõte on "mul on jälle ärevus" või "ma ei ole tasakaalus", siis oled juba seadnud oma päeva kulgemise teatud rajale.
Meie aju ja meel on võimsad tööriistad, mis loovad meie reaalsust.
Kui me keskendume pidevalt minevikus kogetud hirmudele, kujundame nende põhjal ka oma tulevikku.
See tähendab, et kui me ei muuda oma mõtteid ja tundeid, siis taastoodame alateadlikult samu mustreid, mis meid piiravad.
Hirm on emotsioon, mis tekib siis, kui meie aju töötleb minevikus kogetud traumasid, ebaõnnestumisi või valusaid sündmusi. Kui me jääme nendesse tunnetesse kinni, siis aktiveerime ajus samu närvivõrgustikke ikka ja jälle.
Aju ei suuda tegelikult eristada, kas kogemus on reaalne või meenutatud – kui keskendume hirmule, siis keha ja meel reageerivad justkui oht oleks praegu reaalne.
Kui inimene seisab silmitsi reaalse ohuga (näiteks kui tema suunas jookseb vihane koer või ta satub liiklusõnnetusse), aktiveerub keha võitle-või-põgene reaktsioon. Seda juhib sümpaatiline närvisüsteem.
Toimub adrenaliini ja kortisooli vabanemine, mis valmistavad keha ette kiireks reageerimiseks Südame löögisageduse ja vererõhu tõus, et tagada lihastele rohkem hapnikku
Hingamise kiirenemine, et keha saaks rohkem hapnikku Seedeprotsessi aeglustumine, sest keha suunab energia ellujäämiseks vajalikele funktsioonidele
Pupillide laienemine, et näha paremini potentsiaalseid ohte
Kui oht möödub, aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis aitab kehal rahuneda ja naasta normaalsesse olekusse.
Kui inimene mõtleb ohule või kujutleb midagi hirmutavat (näiteks kardab ebaõnnestumist, meenutab traumat või mõtleb mõne kohutava juhtumise peale), käivitub sama stressireaktsioon nagu reaalse ohu korral. Aju ei tee vahet, kas oht on tegelik või väljamõeldud. See tähendab, et ka kujutletud hirmu korral võivad toimuda sarnased keha reaktsioonid
Suurenenud südame löögisagedus ja kiirenenud hingamine
Pingeid lihastes
Ärevus ja stressihormoonide (kortisool, adrenaliin) tõus
Erinevus seisneb aga selles, et kuna kujutletud hirmul pole füüsilist päästikut, võib see kesta kaua – päevade, nädalate või isegi aastate jooksul. Keha jääb kroonilisse stressiseisundisse, mis võib kahjustada immuunsüsteemi, seedimist ja vaimset heaolu.
Reaalse hirmu korral taastub keha kiiremini, kui oht on möödas.
Kujutletud hirm võib tekitada pikaajalist stressi, kuna aju loob selle reaktsiooni uuesti ja uuesti, isegi kui tegelikku ohtu pole.
Kui need negatiivsed emotsioonid muutuvad kroonilisteks, hakkab keha elama minevikus. Meie närvisüsteem, hormoonid ja isegi rakkude keemia kohanduvad sellele pidevale stressiseisundile.
Ärevuse ja hirmu korduvmuster
Ärevus toitub korduvatest mõtetest ja käitumismustritest. Kui iga uus olukord kutsub esile mõtte "ma olen ärev", hakkab aju automaatselt otsima põhjuseid muretsemiseks. See loob nõiaringi:
- "Mul on ärevus" muutub identiteediks
- "Ma ei ole tasakaalus" saab sinu tavapäraseks enesekirjelduseks
- "Ma muretsen liiga palju" kinnistub sinu igapäevaseks reaalsuseks
Nii võibki juhtuda, et tänane päev näeb välja täpselt nagu eilne - täis samu hirme, sama ärevust ja samu piiravaid mõtteid.
Rutiini roll ärevuse säilitamisel
Just igapäevane rutiin võib muutuda ärevuse kantsiks. Kui järgid päevast päeva samu mustreid:
- Kontrollid pidevalt telefoni
- Muretsed samade asjade pärast
- Väldid samu olukordi
- Otsid kinnitust samadele hirmudele
Nii kinnitad sa oma närvisüsteemile, et maailm on ohtlik koht ja ärevus on loomulik viis sellele reageerida.
Uue reaalsuse loomine
Muutus algab teadlikkusest. Siin on praktilised sammud ärevusest vabanemiseks:
- Märka oma keelekasutust Kui kuuled end ütlemas "mul on ärevus", asenda see millegi täpsemaga:
- "Ma märkan praegu pinget õlgades"
- "Ma tunnen südame kiiremat löömist"
- "Ma tajun muutust oma hingamises"
- Raami ümber oma kogemus Ärevuse asemel võid kogeda:
- Põnevust uue ees
- Valmisolekut tegutsemiseks
- Energiat muutusteks
- Loo uusi seoseid Iga kord, kui märkad ärevust:
- Tee midagi uut ja positiivset
- Liigu kehaga (tantsi, kõnni, venita)
- Keskendu millelegi, mis toob rõõmu
- Muuda oma hommikut Hommik seab tooni kogu päevale:
- Ära haara kohe telefoni järele
- Alusta päeva tänulikkuse märkamisega
- Tee midagi, mis annab sulle jõudu
- Katkesta vanad mustrid Kui märkad end kordamas "ma olen nii ärev":
- Peatu ja hinga sügavalt
- Küsi endalt "Mida ma praegu tegelikult vajan?"
- Tee midagi täiesti ootamatut
Uue homse loomine
Sinu homne ei pea olema su eilse koopia. Iga hetk, kui märkad end kordamas vanu ärevusemustreid, on võimalus valida uus tee:
- Kui kuuled end ütlemas "ma olen alati ärev", küsi "mida ma praegu tegelikult tunnen?"
- Kui märkad end muretsemas tuleviku pärast, too tähelepanu sellele, mis on praegu hästi
- Kui tajud, et su päev kulgeb taas ärevuse rada, tee teadlik valik kogeda midagi uut
Ärevus ja hirm ei pea olema su püsivad kaaslased. Muutes oma keelekasutust, igapäevaseid mustreid ja suhtumist oma tunnetesse, saad luua uue, vabama homse. Iga päev on võimalus valida - kas jätkata vanas nõiaringis või astuda samm uue, tasakaalukama elu suunas.
Pea meeles: sa ei ole sinu mõtted, sa ei ole sinu tunded - sa oled see, kes neid märkab ja saab valida uue suuna.
Kuna teadmatus ja pidev ärevus võivad hoida keha kroonilises häireseisundis, on oluline aktiveerida parasümpaatiline närvisüsteem, mis vastutab rahunemise ja taastumise eest. Seda saab teha:
Sügava hingamise harjutustega, mis aeglustavad südame löögisagedust ja rahustavad keha.
Meditatsiooni ja teadveloleku (mindfulness) abil, mis aitavad meelt keskendada hetkele.
Füüsilise liikumisega, mis aitab vähendada kortisooli taset ja parandada meeleolu.
Tänulikkuse ja positiivsete mõtete harjutamisega, mis aitavad ümber suunata aju negatiivsetelt stsenaariumitelt.
Kui sul pole aimugi, et hirm põhjustab kehas muutusi – näiteks südame kloppimist, kiiret hingamist või nägemise hägustumist –, siis võid hakata arvama, et sinuga on midagi tõsiselt valesti. Võib tunduda, et saad infarkti, minestad või kaotad kontrolli. See hirm vallandab veelgi rohkem adrenaliini, mis süvendab sümptomeid ja muudab paanika veel tugevamaks.
Teadvusta endale, et sa kardad tegelikult oma keha reaktsioone omaenda hirmule. Kui sa mõistad, et see on vaid sümpaatilise närvisüsteemi loomulik reaktsioon, võid katkestada nõiaringi ja hakata rahunema.
inimene saab oma keha ja mõtteid teadlikult ümber programmeerida, et murda see paanika nõiaring.
Teadvusta, et see on lihtsalt keha reaktsioon hirmule – Kui mõistad, et kiire südametegevus ja hingamine on normaalne reaktsioon, kaotab see hirmu võimu.
Sügav hingamine – Aeglane ja sügav hingamine (näiteks 4 sekundit sisse, 4 sekundit kinni hoida, 6 sekundit välja) aitab aktiveerida parasümpaatilise närvisüsteemi, mis rahustab keha.
Tee oma kehale selgeks, et sa oled turvalises kohas – Keskendu oma ümbrusele, hinga sügavalt ja meenuta, et sa ei ole reaalselt ohus.
Muuda oma sisekõnet – Selle asemel, et mõelda "Ma saan infarkti" või "Ma minestan", ütle endale: "See on lihtsalt adrenaliin, see möödub varsti."
Liikumine ja füüsiline tegevus – Kui keha tunneb, et tal on vaja reageerida ohule, siis väike füüsiline tegevus (nt rahulik jalutamine) aitab selle energia ära kasutada ja närvisüsteemi tasakaalustada.
Kui inimene õpib ära tundma ja mõistma oma keha reaktsioone hirmule, kaotavad need oma võimu ning paanikahoogude sagedus ja intensiivsus võivad oluliselt väheneda.