Tallinna vanalinna siluetis kõrgub uhkelt Neitsitorn, 14. sajandil rajatud kaitseehitis, mis on läbi aegade olnud tunnistajaks nii ajaloolistele sündmustele kui ka seletamatutele nähtustele. See torn, mis algselt kandis nime Megede torn oma tornjuhataja Hinse Meghe järgi, on aja jooksul kogunud endasse lugusid, mis panevad isegi kõige skeptilisema külastaja südame kiiremini põksuma.

Torni salapärane ajalugu

Aastate jooksul on Neitsitorn läbi teinud mitmeid muutusi. Algselt ehitatud kaitsetornina, on see olnud nii elamu kui ka kohvik. Täna on see osa Kiek in de Köki kindlustustemuuseumist, pakkudes külastajatele võimalust sukelduda Tallinna rikkalikku ajalukku. Kuid torni kivimüüride vahel peitub midagi enamat kui vaid ajaloolised faktid - seal elavad edasi legendid ja vaimud, kes keelduvad lahkumast.

Torni nimi ise on salapärane. Kuigi praegu tuntud kui Neitsitorn, pole sel tegelikult midagi pistmist süütute neidudega. Nimi arenes aegade jooksul saksakeelsest sõnast "Mädchenthurm", mis tähendab "tüdruku torni". Kuid see "tüdruk" ei viita mitte süütusele, vaid hoopis tumedamatele lugudele, mis torni seintesse on talletunud.

 Kummituslikud nähtused: Kui mineviku hinged ärkavad

Neitsitorni külastajad ja töötajad on läbi aastate kogenud seletamatuid nähtusi, mis panevad kahtlema reaalsuse piirides. Öösiti, kui vanalinn on vaikne ja tänavad tühjad, ärkab torn ellu hoopis teisel moel.

Töötajad jutustavad lugusid raskete saabaste trampimisest ja mehelikust, kohutavast naerust, mis näib tungivat läbi seinte ja keha. See pole lihtsalt kaja minevikust - see on, nagu oleksid iidsed linnavahid taas oma postil, valvamas linna ohutuse üle.

Kohvikus, kus päevasel ajal naudivad külastajad maitsvaid roogi ja võrratuid vaateid, toimub öösiti midagi hoopis teistsugust. Toolid nihkuvad iseenesest, nõud liiguvad, justkui tantsiks keegi nähtamatu nendega valssi. Kas see on möödunud aegade pidutsejate vaim, kes ei taha lahkuda oma lemmikkohast?

Ülemistel korrustel, kus kunagi elasid torni valvurid, näevad praegused külastajad vahel sähvivaid valgusi ja kuulevad kriuksuvaid põrandaid. On neid, kes usuvad, et see on endiste valvurite vaim, kes ikka veel täidavad oma kohust, kaitstes linna nähtamatute ohtude eest.


Legendid, mis keelduvad unustusehõlma vajumast

 Musta vanamehe saladus

1986. aastal sattus Neitsitorni vene kunstnik, kes tuli siia inspiratsiooni otsima. Tema kogemus ületas kõik ootused. Ühel õhtul, kui ta oli üksi tornis, märkas ta korraga mustas rõivas vanameest. Vanamees ei öelnud sõnagi, vaid vaatas kunstnikku läbitungiva pilguga. Kunstnik, kes uskus, et oli kohtunud päris vaimuga, joonistas kiiresti üles, mida ta nägi. See joonistus on säilinud tänaseni, andes meile pilguheidu teispoolsusesse.

Kes oli see must vanamees? Mõned usuvad, et ta võis olla endine torni valvur, kes isegi pärast surma ei suutnud oma kohust maha panna. Teised arvavad, et ta võib olla seotud torni tumedama ajalooga - ehk oli ta keegi, kes siin kord vangistuses hoiti ja kelle vaim ei leia rahu.


Sissemüüritud tüdruku needus

Üks kõige südantlõhestavamaid legende räägib tüdrukust, kes müüriti elusalt torni sisse. Lugu algab armastusega - noor neiu armus mehesse, keda tema perekond ei kiitnud heaks. Karistuseks otsustati ta müürida torni, et ta ei saaks oma armsamaga põgeneda.

Nüüd, sajandeid hiljem, ilmub tema vaim vahel teisele korrusele. Külastajad on kirjeldanud, kuidas nad tunnevad äkki külma tuuleiilingut ja näevad siis eespool hõljumas halli udu. See udu, usutakse, on müüritud tüdruku vaim, kes ikka veel otsib teed vabadusse ja oma armastatu juurde.


Nõiaks tembeldatud prostituudi leping saatanaga

Rootsi võimu ajal kasutati Neitsitorni mõnda aega ka vanglana, kus hoiti kinni prostituute. Üks neist vangidest on andnud alust eriti tumedale legendile. Räägitakse, et see naine, kes oli oma välimuse poolest üsna ebameeldiv, sõlmis lepingu saatanaga. Lepingu tingimused olid lihtsad - ta saab endale ülima ilu, kuid peab selle eest meelitama linna mehi patule.

Naine nõustus ja muutus peagi linna kõige ihaldusväärsemaks kaunitariks. Kuid ilu tuli kõrge hinnaga. Aja möödudes hakkasid inimesed kahtlustama tema üleloomulikke võimeid. Lõpuks tembeldati ta nõiaks ja mõisteti tuleriidale.

Tänapäeval väidavad mõned külastajad, et on tundnud tornis viibides äkilist ja seletamatut iha, mis sama kiiresti kaob. Kas see on nõiaks tembeldatud naise vaim, kes ikka veel täidab oma lepingut saatanaga?


Preestri traagiline armastus

Veelgi kurvem on lugu preestrist, kes uskus, et suudab päästa prostituudi hinge. Ta veetis pikki tunde tornis, püüdes naist veenda oma eluviisi muutma. Aja möödudes armus preester naisesse, kuid tema vanded ja kutsumus ei lubanud tal oma tundeid väljendada.

Kui naine lõpuks hukati, ei suutnud preester seda taluda. Meeleheites poos ta end torni üles. Nüüd, vaikstel öödel, kui tuul puhub läbi torni akende, võib vahel kuulda mehelikku laulu. See on nagu gregooriuse koraal, täis kurbust ja kahetsust. Kuid kui keegi läheb heli suunas, leiab ta alati tühja ruumi.


 Tänapäev: Kui minevik ja olevik põimuvad

Täna on Neitsitorn osa muuseumist ja populaarne kohvik, kuid mineviku vaimud pole kuhugi kadunud. Kohviku töötajad on harjunud seletamatute sündmustega - tuled, mis iseenesest süttivad ja kustuvad, või helid, mis näivad tulevat kusagilt teispoolsusest.

Huvitaval kombel suhtuvad paljud töötajad nendesse nähtustesse positiivselt. Nad naeratavad ja ütlevad, et kummitused on nagu nende "turvamehed", kes valvavad torni ja selle külastajaid. Nad ilmuvad ootamatult, jätavad endast märgi maha liigutatud eseme või kummalise heli näol, ja kaovad siis taas.


Kokkuvõte: Ajaloo ja müstika kohtumispaik

Neitsitorn on paik, kus aeg tundub peatuvat. See on koht, kus minevik ja olevik, reaalsus ja legend põimuvad lahutamatult. Iga kivi, iga trepiaste kannab endas lugusid, mis ootavad jutustamist.

Kui jalutate järgmine kord Tallinna vanalinnas, peatuge hetkeks ja vaadake üles Neitsitorni poole. Võib-olla märkate ülemistel korrustel vilkuvat valgust või kuulete kauget naeru või laulu. Sest kes teab - võib-olla vaatavad torni vaimud ka teid, oodates võimalust jagada oma lugu järgmise uudishimuliku külastajaga.

Neitsitorn ei ole lihtsalt ajalooline ehitis. See on elav mälestusmärk Tallinna rikkalikule ja mõnikord tumedale ajaloole, koht, kus legendid ja reaalsus kohtuvad, luues atmosfääri, mis jätab jälje igasse, kes seda külastab.