KYBALION - William Walker Atkinson

Kolme pühendatu uurimus Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka hermetistlikust filosoofiast. 
Iidsetest aegadest on salajastes vennaskondades õpetajalt õpilasele suuliselt edasi antud hermetistlikku õpetust. See õpetus on koondatud kogumikku "Kybalion". Mõiste enda tähendus on aja jooksul kaduma läinud ja pole nüüdseks enam teada. Raamat käsitleb hermetistlikku alkeemiat, mille eesmärk pole mitte tarkade kivi leidmine, mille abil metalle kullaks muuta, vaid vaimne alkeemia, mis muundab mentaalseid võnkeid. Teosesse on koondatud seitse hermetistliku õpetuse põhiprintsiipi, mille aluseks on arusaam, et kõiksuse põhiolemus on mentaalne ehk vaimne.

Katknd raamatust:

Käesoleva töö eesmärk ei ole kuulutada ühtegi kindlat
filosoofiat või doktriini, vaid pigem anda õpilastele
ülevaade tõest, mis ühendaks paljude võimalike omandatud
salateadmiste osad, mille ilmselge üksteisele vastandumine
kahjuks sageli õpingute alustajaid heidutab
ja neile pettumust valmistab. Meie kavatsuseks ei ole
rajada uut teadmiste templit, vaid pigem anda õpilase
valdusesse üldvõti, millega on võimalik avada paljusid
siseuksi müsteeriumi salatemplis, mille peaväravast ta
on juba sisenenud.
Maailma valduses ei ole teist salaõpetuste osa, mida
oleks nii hoolsalt valvatud kui hermetistlike õpetuste
katkeid, mis on meieni jõudnud kümnete sajandite
jooksul, mis on möödunud nende suure alusepanija ja
“jumalate kirjatundja” Hermes Trismegistose eluajast,
mis möödus Vana-Egiptuses ajal, mil nüüdisaegne
inimsugu kõndis lapsekingades. Kui legendid vastavad
tõele, siis oli ja on Hermes Aabrahami kaasaegse
ja selle kõrgeaulise mõttetarga õpetajana okultismi
suur keskne päike, mille kiired on valgustanud loendamatuid
õpetusi, mida alates tema ajast on kuulutatud.
Hermesest saavad alguse kõik põhi- ja alusõpetused,
mis on kinnistunud iga rassi esoteerilistesse õpetustesse.
Isegi India muistseimate õpetuste juured asuvad kaheldamatult
algupärastes hermetistlikes õpetustes.
Gangese aladelt rändasid paljud õpetatud okultistid
Egiptusesse ja istusid Meistri jalge ees. Temalt said nad
üldvõtme, mis selgitas ja lepitas nende lahknevaid vaateid.
Nii loodi vankumatult salaõpetus. Ka teistelt maadelt
tulid õpetatud targad, kes kõik pidasid Hermest
Meistrite Meistriks. Tema mõju oli niivõrd suur, et
hoolimata nende erinevate maade õpetajate paljudest
sajanditepikkustest eksirännakutest on sellegipoolest
võimalik leida teatud põhilist sarnasust ja vastavust
mitmete ja sageli üsna lahkuminevate teooriate alustes,
mida okultistid kannavad ja õpetavad tänapäeval nendes
erinevates maades. Võrdleva usuteaduse õppija on
võimeline tajuma hermetistlike õpetuste mõju kõigis
tänapäeval teadaolevates nimetamisväärsetes usundites,
olgu tegu väljasurnud või meie kaasajal täies elujõus
oleva religiooniga. Kindel vastavus esineb alati, vastuolulistest
tunnusjoontest hoolimata, ja hermetistlikud
õpetused toimivad suure lepitajana.
Hermese elutöö näib olevat suunatud pigem suure
tõeseemne külvamisele, mis on idanenud ja õide puhkenud
niivõrd paljudes kummalistes vormides, kui
maailma mõtteviisis valitseva filosoofia koolkonna rajamisele.
Kuid sellegipoolest on igal ajajärgul hoidnud
tema õpetatud algupäraseid tõdesid puutumatult esi11
algsel puhtal kujul mõned, kes lükates tagasi arvukaid
poolele teele jõudnud õpilasi ja järelkäijaid on järginud
hermetistlikku tava ning hoidnud oma tõe neile
vähestele, kes on valmis seda mõistma ja omandama.
Tõde on suusõnaliselt väheste seas edasi pärandatud.
Maailma erinevates maades on igas põlvkonnas alati
olnud mõni pühendatu, kes on hoidnud hermetistlike
õpetuste püha tuld elusana. Nad on ikka olnud valmis
kasutama oma valgust välise maailma vähemate valgusallikate
taasvalgustamiseks, kui tõevalgus on tuhmunud
ja hooletusest varjutatud ning kui välismateeria
on kammitsenud tahte. Alati on olnud mõned, kes
on truult teeninud tõealtarit, millel on tarkuse igavest
tuld põlevana hoitud. Nad pühendasid oma elud armastusest
tehtud tööle, mida luuletaja on suurepäraselt
väljendanud järgnevates ridades:
“Oh, ärge laske leegil kustuda! Oma pimedas koopas
ajastust ajastusse kalliks peetud, au sees hoitud oma pühades
templites. Armastuse puhaste teenrite toidetud
– ärge laske leegil kustuda!”
Need inimesed ei ole kunagi otsinud üldist heakskiitu
ega arvukaid järgijaid. Nad on kõige sellise suhtes
ükskõiksed, sest nad teavad kui vähe on igas põlvkonnas
neid, kes on tõeks valmis või kes selle ära tunneksid,
kui seda neile pakutaks. Nad varuvad “toitvat toitu
täismeestele”, samal ajal kui teised pakuvad “piima lastele”.
Nad hoiavad oma tarkuse pärleid vähestele valitutele,
kes tunnevad ära nende väärtuse ja kes kannavad
neid oma kroonides, selle asemel, et visata pärleid
materialistlike vulgaarsete sigade ette, kes nad mutta
tallaksid ja segaksid neid oma tülgastava vaimutoiduga.
Kuid ometi ei ole need inimesed iial unustanud või
eiranud Hermese algupäraseid õpetusi tõesõnade edasi
andmise kohta neile, kes on valmis neid vastu võtma.
Kybalionis on see õpetus sõnastatud järgnevalt: “Kuhu
satuvad Meistri sammud, seal avaneb nende kuulmine,
kes on valmis tema õpetuseks.” Ja taaskord: “Kui õpilase
kõrvad on valmis kuulamiseks, siis saabub sõnum,
et täita nad tarkusega.” Nende tavapärane mõtteviis on
siiski alati olnud ranges kooskõlas teise hermetistliku
aforismiga, mis sisaldub ka Kybalionis: “Tarkuse keel
kõneleb vaid mõistmise kuulmisele.”